Saturday, March 9, 2019

Average Monthly SALARIES in Estonia 2018. Средняя зарплата в Эстонии. Keskmine palk Eestis.



According to Statistics Estonia, in 2018, the average monthly gross wages and salaries of enterprises, institutions and organisations were 1,310 euros, having increased by 7.3% compared to 2017. The average monthly gross wages and salaries increased in all economic activities, being the highest in the 2nd and 4th quarters. In 2017, the annual increase in the average monthly gross wages and salaries was 6.5%, while in 2018, the growth increased slightly, being at the same level as in 2016. In 2018, the annual increase in the average monthly gross wages and salaries was the slowest in the 2nd quarter (6.4%), accelerating near the year-end. Real wages, which take into account the influence of the change in the consumer price index, increased slower in comparison with 2017 than the monthly gross wages and salaries, which was due to growing consumer prices. Compared to 2017, real wages rose by 3.7%. In 2018, real wages increased 0.7 percentage point faster than in the previous year. In 2018, by county, the average monthly gross wages and salaries continued to be the highest in Harju (1,455 euros) and Tartu (1,289 euros) counties and the lowest in Hiiu (944 euros) and Saare (987 euros) counties. The average monthly gross wages and salaries increased in all counties. The year-over-year growth in monthly gross wages and salaries was the fastest in Saare, Jõgeva and Rapla counties and the slowest in Võru county. According to the Wages and Salaries Statistics Survey, in 2018, compared to the previous year, the number of employees converted to full-time units increased 5%. The number of employees in full-time units increased the most in other service activities, arts, entertainment and recreation activities and in real estate activities. The change in these three economic activities is largely due to the inclusion of non-profit organisations with less than 50 employees in the wages and salaries survey. In 2018, the average monthly labour costs per employee were 1,756 euros and the hourly labour costs 11.61euros. Compared to 2017, the average monthly labour costs per employee increased 6.6%. Source: https://www.stat.ee/news-release-2019-024

Sunday, November 29, 2015

Juhtimisolukorra analüüs "Eric And Kipsy"

"Eric ja Kipsy" situatsioonianalüüsis ma vastan järgmistele küsimustele:

1. Mida võib arvata personali valikuprotsessist?

Personali värbamine on tegevus, mille käigus meelitatakse ligi kandidaate, kellel on organisatsiooni eesmärkide teostamiseks sobivad võimed ja hoiakud. Värbamise eesmärgiks on leida vakantsetele ametikohtadele sobivad kandidaadid. Situatsioonianalüüsis on kirjeldatud lähemalt kahe töötaja värbamist, mille alusel tehakse järeldused personali valikuprotsessist. Ilmselt personali valikuprotsess ei ole hea, kuna kuulujuttude järgi lahkusid igal aastal peaaegu 80% kõikidest tööl olevatest inimestest lahkusid.

'Eric And Kipsy' Management

Esimesena analüüsiks Kipsyt. Ta asus tööle põhjusel, kuna üks sõber soovitas seda firmat. Töökoht pidi olema mõnus töötamiseks, palk on suurepärane ja inimesed, kellega ta peaks hakkama koos töötama on sõbralikud ja motiveeritud. Mis on teada Kipsy kohta? Edasiliikumine on talle tähtis, kõrgkooli aastatel oli olnud oma klassi liider ja ta nautis seda rolli, tema hinded olid head ning ta osales aktiivselt kooli õppetöövälises tegevuses. Samas Kipsy töökohustused olid liiga lihtsad ja rutiinsed. Kas Kipsy on õige töötaja sellel töökohal? Pikas perspektiivis kindlasti mitte, kuna Kipsy on intelligentne inimene, kes suudaks lahendada keerulisemaid situatsioone. Juba esimesel kohtumisel firma värbaja andis Kipsyle valet märku, et nende poolt on võimaliku edendamine. Tähtis on kandidaadiga üle rääkida, kas tulevikus on võimalik firmasiseselt edasi liikuda või mitte.

Ericu isiklikust küljest pole selles analüüsis tähelepanu pööratud. Kui peamine asjaolu on see, et Eric töötab juhtival töökohal ja varasemalt töökogemus juhtival töökohal tal puudus, mis lisas talle mõningas ebakindlust. Kas töötajana Eric on hea valik? Kindlasti Eric ei ole halvim valik, kuigi tal puudub vajalik juhtimiskogemus. Ericul olemas paljud juhiomadused, mis võimaldavad tal olla edukas sellel alal. Ta on uuenduslik, analüütiline ja ei karda inimestega suhelda.

Tuleb välja tuua, et Kipsy ja Ericu värbamisprotsessid on erinevad. Mees, kes Kipsyt töö asjus intervjueeris, oli firma töötaja. Samas Eric sai firmasse prestiiže koolitus- ja personalivaliku firma kaudu. Kas lähenemine on õige? Kvalifitseeritud tööjõudu on paraku turul raske saada, seepärast paljud firmad pöörduvad personalivaliku firmade poole. See on arusaadav, sest firmad viiivad läbi põhjalikud isiksuse ja juhi testid. Vähem kvalifitseeritud kaadrit samas on lihtsam valida, mis nõuab firmalt vähem pingutusi.

2. Kuidas hinnata juhtkonna ja Ericu käitumist? Milliseid vigu teie arvates tehti?

Vanasõna ütleb, et kala mädaneb peast. Juhtkond ja Eric ei teinud kõige, et olukorda parandada. Tuuakse mõned tähelepanekud, mida tuleks parandada:

  • Puudub selge motivatsioonisüsteem. Jutus on aru saada, et töötajatel on fikseeritud palk. Ettepanek viia sisse uus palgasüsteem. Esimene osa koosneks fikseeritud palgast, samas teist palgaosa töötajatel oleks võimalik välja teenida ise. Selle aluseks võiks olla vastuvõetud telefonikõnede arv, müügimeeste tagasiside dispetšeri töö kohta, vigade arv. See aitaks headel töötajatel olla motiveeritum. 
  • Juhtkond ei aktsepteerinud töötajate ettepanekut libiseva töögraafiku suhtes. Hea juhi omadus on see, et ta peab alati ära kuulama uued ideed. Antud nõude ja ettepaneku elluviimine poleks juhtkonna jaoks keeruline, kuna suurem osa ettevalmistustöödest oli tehtud. Selline suhtumine ei edenda usalduse ja heade suhete arengut. Kui vastu võetakse negatiivne otsus, siis põhjendus võiks olla põhjalik. 
  • Selleks, et töötaja tahaks anda maksimaalse panuse ja hommikuti meeleldi tööle tulla, ei pruugi iga kuu kindlal kuupäeval makstav palk olla ainuõige motivaator. Juhtkond ei panustanud töötajate arengusse pärast esmakoolitus ja ei motiveerinud neid. Kipsy väga soovis rutiinist väljuda, koolitus oleks hea motivaator.
  • Selge see, et firma juhtkond ei andnud Ericule piisavalt õigusi probleemide lahendamisele. Kui Eric oleks pädev ja volitatud isik probleemide lahendamisele, siis laheneks probleem iseenesest, kuna Eirc oleks formaalne liider ja Kipsy tunneks, et tema kõrval on tugev juht.

3. Kuidas hinnata Kipsy käitumist? Kas Kipsy tegi vigu või oli tema käitumine igati korrektne?

Suurema osas Kipsy käitumine oli õige. Peamine asjaolu, et Kipsy oli avatud probleemide ja takistuste lahendamisele, oli aus nii enda kui ka ülemuse vastu. Üldjuhul inimesed on väga emotsionaalsed, mis puudutab nende ebameeldivat tööd, esimene mõte on lahkumine. Kuid Kipsy polnud selline, ta koostas analüüsi enda töö kohta ja kaardistas, mis punktid teda häirivad kõige rohkem. Ta mõtles selle olukorra üle ja tuli sellest rääkima oma ülemusega. Tuleb tõdeda, et kõik töötajad ei käituks nii väärikalt ja ei julgeks tulla sellise jutuga.

Milles võiks seisneda Kipsy ebakorrektset käitumist? Kas selles, et ta tõusis ta püsti, üleni pisarates ja jooksis välja ja tema taga kajas kabinetis ainult ukse prantsatus? Emotsionaalne käitumine on inimestele omane. Hea juht võtab tekkinud probleemid alluvatega võimalikult ruttu üles, mitte ei oota, kuni olukord kontrolli alt väljub. Ilmselt see olukord väljus kontrolli alt ja Kipsy muutus ründavaks, tundis depressiooni.

Happy Office Work

4. Kuidas oleks võimalik antud olukorda Kipsy ja Ericu vahel lahendada?

See on selle situatsiooni puhul raskeim küsimus. Vaatame lähemal, mis võimalused on selle situatsiooni lahendamiseks olemas:

  1. Kipsy lahkub firmast ja leiab endale sobivama töökoha. Firma seisukohast see oleks kõige negatiivseim lahendust, kuna Kipsy on väärtuslik töötaja, kuigi hetkel masenduses. Ta on hinnatud, kuna oskab teisi kaasa aidata, hea suhtleja ja kiire tegutseja. Järjekordse töötaja lahkumine ainult tõestad kaadri kõrget voolavust ja ei lahenda üldist probleemi.
  2. Lahkub Eric, kuna ei saa inimeste juhtimisega hakkama. Ka see lahendus ei ole hea, kuna kui vaadata üldiselt, siis Eric on potentsiaalne hea juht, kellel on huvi töö vastu, kuid talle on vaja aega sisse elamiseks ja enda piiride tundmiseks. Järgmine uus töötaja ei pruugi olla hea juht, kes saab juhtimisega hakkama. 
  3. Ilmselge, et antud olukord on raske nii Kipsyle kui ka Ericule. Kipsy ei usu, et Eric on head juht, kes suudaks läbi suruda oma alluvate vajadusi. Ericul tuleb tõestada ennast liidrina ja juhina, selleks ta peaks minema oma juhtkonna juurde ja vajalikud küsimused üle rääkida. Sellises situatsioonis Eric on Kipsy “nahas”. Kui juhtkond annab talle vajalikud võimalused, siis tuleks töötajatega üle rääkida ja rakendada motivatsioonisüsteem. Kui valutavad seljad, siis tööandja võiks soodustada massaaži või ujumist. Osakond võiks korraldada ühiseid üritusi. Juhtkond võiks vastu tulla töögraafiku osas. Samas töötajate panus töösse peaks kajastuma palgas. Kui kõik muudatused on rakendatud, siis olukord laheneb iseenesest.

5. Kas Ericu (juhtkonna) ja Kipsy vahelist vastuolu oleks saanud vältida?

Vastuolu saaks vältida, kuid selle lahendamiseks oleks vaja üle vaadata kogu firma poliitikat.

Esiteks, personali valikuprotsess peaks olema oluliselt läbipaistvam. Kui töötaja kandideerib dispetšeri tööle, peaks ta aru saama, et lähiajal edutamist ei saa. Potentsiaalse töötajaga on vaja täpsustada, mis on tema perspektiivid ja kuidas ta näeb oma tööd tulevikus. Ilmselge, et selline töö ei sobi ambitsioonikale töötajale.

Teiseks, juhtkond peaks anda vabamad käid osakonna juhtidele probleemide otsustamisele, et temaks kujuneks välja autoriteet, kelle poole töötajad pöörduvad probleemide lahendamiseks. Selleks peaks ametijuhendis olemas fikseeritud töötaja õigused otsuste vastuvõtmiseks.

Kolmandaks, tuleks välja töötada motivatsioonisüsteem, mis võimaldaks efektiivsemat tööd ja suuremat panust iga töötaja poolt. Motivatsioonisüsteemi all pean silmas olukorda, kus töötaja palk sõltub tema oskustest ja võimetest.

Thursday, October 15, 2015

Esse: Objekt-orienteeritud ja traditsioonilise lähenemise võrdlus

Iga ettevõte edu eelduseks on tulemuslik, konkurentsivõimeline ja hästi töötav infosüsteem. Turuolukorra kiire muutumise dünaamika kehtestab kõrged nõuded nii infosüsteemi funktsionaalsusele kui ka selle loomise protsessile. Kaasaegsed vahendid võimaldavad piisavalt kiiresti luua infosüsteeme, mis vastab kasutajate nõutele. Kuid väga tihti selgub, et need ei vasta kliendi vajadustele. Peamiseks põhjuseks on valed, ebatäpsed või mittetäielikud infosüsteemi nõuded. Kõige keerulisemaks ülesandeks on koostada mängureeglid infosüsteemile ja kui need ei vasta ootustele, siis vigade parandus on mahukas ja kallis. Seepärast infosüsteemi loomise algfaas on oluline, et saada hea lõpptulemus. Selleks, et luua piisav infosüsteem, vaja tehnoloogiat, mis aitaks tekitada piiranguid ja nõudeid. See aitab projekteerida ja välja töötada häid lahendusi. Taoline tehnoloogia on oluline edutegur IS loomisel. Antud essees analüüsitakse nii traditsioonilise kui ka objekt-orienteeritud lähenemisviiside eeliseid ja puudusi.

Traditsioonilise lähenemise näiteks võib tuua struktuurset lähenemist. Sisuliselt struktuurse lähenemise olemusuks IS loomisel on viimase tükeldamine eesmärgiga automatiseerida funktsioonid. Süsteem on jagatud funktsionaalseteks allsüsteemideks, mis omakorda jagunevad allfunktsioonideks, ülesanneteks ja nii edasi. Struktuurse meetodi analüüs püüab lahendada keerukaid ja suuri süsteeme, murdes neid tükkideks ja luua hierarhilist struktuuri. Kasu sellises jaotuses seisneb selles, et kasutaja ei pea teadma, kuidas töötab kogu süsteem, piisab vaid sisendite ja väljundite teadmisest ja mis funktsioone need täidavad. Järgmisena uuritakse lähemalt objekt-orienteeritud lähenemist.

Peamine struktuuri- ja objekt-orienteeritud lähenemise erinevus seisneb süsteemi tükeldamises. Objekt-orienteeritud lähenemine kasutab objektilist tükeldamist, staatiline struktuur kirjeldatakse objektide terminites ja nende siduvuses. Süsteemi käitumist kirjeldatakse sõnumites, kui vahetataks infot objektide vahel. Objekt-orienteeritud lähenemise põhimõisteteks on objekt ja klass. Objekt on ese või nähtus, mis omab selgelt määratletud käitumist, sellel on olemas käitumine ja isikupära. Objektid, mis on sarnased struktuuri ja käitumise osas, kuuluvad ühte klassi. Klassis on kogum objekte, mis on seotud ühtse struktuuri ja käitumisega. Antud tehnika eesmärk on tuvastada objekte ja määrata ülesandeid nende vahel.

Selleks, et luua süsteemi kasutades objekt-orienteeritud lähenemisviisi, on vaja analüüsida probleeme ja leida objektid, mis on sellesse hõlmatud. Nende objektide üldiseid tunnusi, omadusi ja käitumist modelleeritakse ja seejärel realiseeritakse klassidesse objektorienteeritud programmeerimiskeelteks. Modelleeritud objektid, mis on rakendatud klassidesse, koonduvad kokku, et nendest saaks modelleerida süsteemi. See on alt-ülesse lähenemisviis, mis arvestab eelnevate jõupingutustega ja võimaldab luua uusi süsteeme varem „ehitatud“ tükkidest.

Objekt-orienteeritud analüüsi, projekteerimise ja programmeerimise koostöö tugevdavad mõju, mis võimaldab luua lahendusi, mis paremini modelleerivad ainevaldkonda kui sarnastel lahendustel loodud struktureeritud lähenemised. Süsteeme on lihtsam muuta muutuvates tingimustes, nad on stabiilsemad ja võimaldavad luua suuremaid projekte, toetavad taaskasutamist. Uurime lähemalt mõlema lähenemise plusse ja miinuseid.

Struktuurse lähenemise plussideks on:

1) Võime koostada põhjalik analüüs ja tuvastada kõik nõrgad küljed tulevikus.

2) Universaalsete graafiliste programmeerimiskeelte kasutamine, mis tagab loogilise terviklikkuse ja kirjelduse täielikkust.

3) Ajaga katsetatud, seda laialdaselt kasutavad analüütikud ja arendajad.

4) Parem süstematiseeritus.

Struktuurse lähenemise miinused on järgmised:

1) Ettevalmistamatu kasutajatel halb protsessi arusaamine.

2) Keeruline tajuda hierarhiliselt struktureeritud infot.

3) Vajadust järgida struktuuri, mis ei ole alati vajalik.

Kõigest sellest võib järeldada, et struktureeritud lähenemist on parem rakendada õige, täpse ja täieliku määratlusega nõuete puhul IS modelleerimise algstaadiumis.

Objekt-orienteeritud lähenemise eelisteks on:

1) Arusaadavus, visuaalsus ja mudelite tõhusus.

2) See on loomulikum, kuna keskendub inimeste maailma arusaamatele.

Objekt-orienteeritud lähenemise miinusteks on:

1) Võimetus teha üksikasjalike protsessi analüüse.

2) Puudulikud teatud tüüpi diagrammid, valesti tõlgendamise võimalus.

3) Objekt-orienteeritud lähenemisviisi puuduseks on suured algseid kulud. Selline lähenemine ei anna kohest tulemust. Esmane mõju võib avalduda alles pärast kahte või kolme projekti, kui on kogunenud piisavalt korduvkasutatavaid komponente. Struktuurne lähenemine ei nõua kõrgeid alustamise kulusid.

Kuigi ka sellel lähenemisviisil on hulga miinuseid, samas objekti tükeldamine võimaldab luua väiksemaid mudeleid kasutades ühtseid mehhanisme, mis võimaldab säästa hulga vahendeid. Funktsionaalsetes mudelites dekompositsioon võib olla ulatuslik.

Ilmselgeks funktsionaalsete mudelite eeliseks on struktureeritud lähenemisviis ehk ülevalt-alla, kui iga funktsiooni blokk jaotatakse mitmeks allülesanneteks. Selline lähenemisviis võimaldab kontsentreeruda väiksematele detailidele. See on loogiline metoodika, mis soodustab organiseeritust ja vähendab keerukuse taset igal järgneval projekti etapil. Arusaadavatel põhjustel ülevalt-alla disain töötab kõige paremini, mille abil püütakse lahendada probleeme, mis omavad selgelt eristatud hierarhilist. Kahjuks paljud probleemid ei ole struktuuriliselt hierarhilised.

Funktsionaalset seisukohta on raske arendada. Iga süsteem muutub ja areneb. Ülevalt-alla lähenemine loob häid võimalusi loodud süsteemile. Kuid süsteem muutub ja see vajab uusi nõudeid. Seepärast funktsionaalse süsteemi ülesehitus muutub ajaga kontrollimatuks. Arusaadavatel põhjustel ülalt-alla lahendus töötab paremini.

Objekt-orienteeritud lahenduse kasutamisel muutub IS projekteerimise lähenemist. Esimese etapina eraldatakse objekti klassid, seejärel sõltuvalt objektide võimalikust olekust (objekti elutsüklist) määratakse töötlemise tehnikaid (funktsionaalsed protseduurid), mis võimaldab infosüsteemi parema dünaamilise käitumise rakendamist.

Funktsionaalsed meetodid üldiselt annavad parema ülevaate olemasolevates ülesannetest organisatsioonis ja nende rakendamise meetoditest. Samas, mida kõrgem on detailide kirjeldatavuse protsess, seda paremini see seletab süsteemi. Parem süsteemi kirjeldatavus tähendab seda, et vea võimalus on minimaalne, kui mudel püüab genereerida reaalse mudeli käitumist. Üksikute tööprotsesside kirjeldamisel need klapivad kokku realiseeritud mudeliga.

Objekt-orienteeritud lahenduse kasutamine suurendab oluliselt projekti ühilduvust ja võimaldab taaskasutust, mis viib arengukeskkonna loomiseni, kus luuakse töömudeleid. Kuna olemasolevaid funktsioone saab kasutada uuesti, siis looja saab ennast pühendada konkreetsete protseduuride realiseerimiseks. See annab võimaluse kasutada teatud tarkvaramooduleid konkreetsete nimetustega. Seega objekt-orienteeritud lähenemine on oluliselt adaptiivsem võrreldes funktsionaalsega. Funktsionaalne mudelid on tavaliselt ei sobi taaskasutamiseks.

Lähenemiste toetajate vahel käib äge arutelu, kuid samal ajal pole määravaid argumente selleks, et ümber lükata ühte või teist meetodit. Meetodite valik sõltub projekti eesmärkidest ja see oluliselt mõjutab kogu tema edasist kulgu. Ratsionaalne valik on võimalik, kui arvestada mitmeid aspekte: 1) Projekti eesmärke. 2) IS nõuete analüüs ja otsuste tegemine konkreetses projektis. 3) Rakendatava süsteemi eripärad.

Modelleerimise meetodi valikul tavaliselt toimib kriteeriumina dünaamilisus. Reglementeeritud ülesannete jaoks rohkem sobivad funktsionaalsed mudelid, adaptiivseteks protsessideks objekt-orienteeritud lähenemine (töövoo juhtimine, dünaamiliste päringute rakendamine, andmeladu).

Sunday, September 27, 2015

Infosüsteemi eetilised küsimused

Selle töö teemaks on infosüsteemi eetilised probleemid, millega arendajad puutuvad kokku infosüsteemide arendamise ja rakendamise ajal. Alustame eetika mõistest. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Lihtsamalt öeldes, ta määrab, mis on hea ja mis on halb. Infosüsteemi või tarkvara arendaja seisukohast eetiline aspekt põhineb kolmel alusel:

  1) isiklik moraalne tase;
  2) ühiskonna eetilised põhimõtted;
  3) elukutse standardid.

Kuid tänapäeva maailmas infotehnoloogia ja äri on nii tihedalt seotud, et on väga raske leida eetilist tasakaalu, mis sobiks kõigile asjaosalistele - arendajale, omanikule, klientidele ja kasutajatele.

Eetilisest seisukohast mind väga huvitab küsimus, kuidas valutult muuta toodete kasutajad toodete ostjateks. See on startup'ide seas väga laialt levinud probleem. Algetapidel arendajad tihti ei mõtle, kust nad raha ja kasumit saavad pärast projekti käivitamisest. Kogu nende energia on suunatud kulutatakse projekti käivitamisse.

Selle tulemusena varem või hiljem esineb eetiline dilemma - kuidas teha nii, et lojaalsed kasutajad oleks valmis maksma toote eest? Internetis on palju “tasuta” teenuseid. Kuid kogemus näitab, et varem või hiljem "tasuta" tooteid ja teenuseid muudetakse tasulisteks. Arendajatel peab olema selge plaan selle kohta, kes toetavad äri tulevikus ja kust tulevad nende tulud. Ja kõik need muutused peavad olema korralikult välja kirjutatud teenuse varasel arengustaadiumil. Kasutajate jaoks on suur pettumus, kui toode, millega nad on pikka aega töötasid, muutub nii palju, et nad ei saa seda enam kasutada.

Ettevõtete poolt projekti monetiseerimine ja kasumi saamise sammud on arusaadavad ja põhjendatud. Kuid tarbijate seisukohalt, kes on sunnitud kannatama halvemas seisukorras, sageli sellega muutusega rahulolematud. Tekib rahulolematuse laine ja, halvimal juhul, kliendid hakkavad massiliselt teenustest loobuma. Selleks, et vähendada negatiivseid mõjusid, arendajad peavad esitama selget arengu plaani juba projekti algfaasis.

Näitena soovin tuua Facebook ja YouTube veebilahendusi. Pärast Mark Zuckerbergi ettevõtte börsile viimist, Facebook alustas aktiivset kampaaniat sotsiaalse võrgustiku monetiseerimiseks. Peamiselt see puudutas ärikliente, kes olid sunnitud oma kontendi reklaami eest maksma. Eetiline dilemma oli selles, et lehekülje omanikud peaksid maksma reklaami eest, et edastada see juba oma olemasolevatele tellijatele. Paljud ettevõtted kulutasid suuri summasid oma lehekülgede fännide arvu suurendamiseks. See kõik oli asjatu, sest Facebook pani range piiri uudiste nähtavusele oma tellijatele. Ainus väljapääs oli reklaami ostmine. Paljud ettevõtted ei võtnud neid muutusi omaks, läksid pankrotti või otsustasid kasutada muid allikaid oma tootemarki edendamiseks.

Kas see on eetiline, et firma esialgu alustas aktiivselt, et edendada oma toodet ja kehtestas seda kogu Interneti keskkonnas, kuid pärast ühepoolselt muutis kasutustingimusi? Kui miljonid kasutajad juba praktiliselt elasid sotsiaalses võrgustikus, ettevõtte hakkas nende pealt raha teenima, sieelist suhtumist saab kommenteerida: "Nothing personal, it's just business."

Sarnane olukord toimub suurima videolahendusega portaalis YouTube. Me oleme juba harjunud, et näeme reklaame video alguses, baanereid või video katkeb reklaamipausiks. Kuid ettevõte kavatseb selle lahendusega edasi minna. Vastavalt paljude uudisteagentuuridele, YouTube varsti tuleb välja tellijate tasulise teenusega. Raha eest Youtube’i kasutajad saavad vaadata videosid ja kuulata muusikat reklaamita. Neile antakse ka juurdepääs eksklusiivse sisule. Video omanikud saavad piirata vaatamist ainult tasulistele kasutajatele, et saada tulu. Muusika on kõige populaarsem toode YouTube’is. Ettevõte jätkab tasulise teenuse Music Key laiendamisega. Mida see tähendab tavalisele kasutajale? Ei maksa - ei näe. Tellijad saavad salvestada lemmikmuusikat ja saateid offline.

YouTube

Kõik need sammud on majanduslikust vaatepunktist põhjendatud. Aga eetilisest seisukohast paljud inimesed on petetud, kui neil puudub võimalus saada informatsiooni. Muidugi ettevõtete tegevused on õigustatud, kuna soovivad teenuseid parandada kasutajate huvides.

YouTube on suur monopol turul ja võib dikteerida oma reeglid kasutajatele. Sellel on enam kui 1 miljard kasutajat ja iga päev inimesed vaatavad miljon tundi videosid sellel ressurssil. Igal aastal tundide arv kasvab 50% võrra. Ühes minutis laetakse üles 100 tundi videot YouTube'le. See hiiglane
saab teha kõike, mida tahab. Inimesed ikka jätkavad selle teenuste kasutamist. Suur ettevõtte dikteerib eetilisi mängureeglid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga arendaja ja veebiressursi omanik varem või hiljem puutub kokku monetiseerimise küsimusega ja projekti kasumi teenimisega.

Kui eetiline on üleminek tasuta versioonilt üle tasulistele teenustele sõltub selgetest kasutustingimustest teenuse varasel arengustaadiumil. Suured ettevõtted eriti ei hooli kasumi eetilise poole eest. Nad saavad dikteerida turgu ja kasutajatele oma reegleid. 

Ebaeetilised turustamise meetodid võivad rikkuda ettevõtte mainet, anda konkurentidele suure eelise ja vähendada kasutajate arvu. Eetiliselt korrektsed meetmed aitavad arendada äritegevust pikemas perspektiivis ning parandada klientide rahulolu.

Wednesday, September 16, 2015

Probleemid infosüsteemi arenduses

Avalikult kättesaadavast allikatest (ajalehed, ajakirjad, Internet) leida kaks probleemset infosüsteemi arendamise projekti. Analüüsida probleemide põhjused: Kes nägi asju probleemina? Kas tegu oli kvaliteedi või jõudluse probleemiga? Probleemi oletatav põhjus (oma arvamus)

Probleemseks infosüsteemi arendamise projektiks võib pidada näiteks US Healthcare.gov ravikindlustuse online lahendust. Antud lahendust võib pidada üheks peamiseks alustalaks Barack Obama tervisereformi läbiviimisel, mida inimesed irooniliselt kutsuvad ka Obamacare. Antud online lahendus sai alguse 2013. aastal ja selle abil inimesed said soetada ravikindlustust.

Selles infosüsteemis kasutajad näevad kindlustust ja saavad valida endale eelistatud katvuse taset. Süsteemis nad saavad ennast registreerida ja vaadata kõik kindlustusega seotud andmeid. Kuid kahjuks paljude jaoks see lahendus ei töötanud nagu peab. Kindlustuse taotlejad peavad kontrollima palju isiklikke andmeid, sealhulgas tulusid ja sisserändaja staatust. Süsteem on ühendatud ka paljude teise riigi arvutivõrkudega. Selle kasutamine aga kukkus läbi, kuna programm andis kasutajatele palju vigu.

Arendajatel oli ka palju probleeme. Bussinesinsider ajaleht kirjutab, et programmeerijad, kes töötasid ravikindlustuse veebilehe loomisel, olid tihti stressis. Mõned töötasid hilisõhtuni ja seepärast olid sunnitud tarbima energiajooke. Nad parandasid arvuti koode pidevalt, kuna valitsuse töötajad viisid projekti sisse muudatusi viimasel hetkel. Projekti arendajad kahtlesid, et koduleht võiks olla valmis õigeaegselt. Nad kaebasid avalikult üksteisele, kuna tähtajad olid ebareaalsed.

President Obama ei andnud häid ja arusaadavaid selgitusi. Pressikonverentsil ta ütles, et kõrge veebilehe külastatavus põhjustas kiirtuse langust. Ta lisas, et süsteemi külastati ligi 20 miljonit korda, mis on oluliselt väiksem number võrreldes sellega, palju inimesi külastab PayPal, AOL, Wikipedia või Pinterest kodulehte.

Nädala enne HealthCare.gov käivitamist üks programmeerija ütles, et kuni viimase hetkeni kolleegid üritasid vigasid lappida ja elimineerida puudused. Lahendamata probleeme külastajad märkasid veateadetena või võimatusena logida programmi sisse.

Iseseisvad IT spetsialistid ütlesid, et põhiliseks probleemiks oli asjaoli, et identiteedi kontrollimise eest vastutav süsteem Oracle Identity Manager oli kokkusobimatu teisega infosüsteemiga. Healthcare.gov veebileht kogub informatsiooni kasutades CGI Group tehnoloogiat. Pärast kõik andmed edastatakse teisele süsteemile, mis on ehitatud Quailty Software Services baasil. QSS siis saadab andmed edasi Experian firmale, mis kontrollib külastaja krediidi ajalugu. Põhiline identiteedi kontrolli süsteem on arendatud Oracle baasil ja see ei tööta hästi koos teiste infosüsteemidega.

Projektil on jätkuvalt tehnilisi probleeme. Lahendust on korduvalt uuendatud ja eelarve kasvas $93 millionist kuni $292, kuid mõningate hinnagute kohaselt kogukulud võivad moodutada $1,7 miljardit. Healthcare.gov on süüdistatud ka selles, et kodanike andmed olid kättesaadavad kolmandatele isikutele.

Selles näites me näeme palju infosüsteemi arendamise probleeme. Projekt oli tähtajaks valmis, aga töötas paljude vigadega, sest tähtajad olid ebarealistlikud. Projekti eelarve oli ületatud. Nõudmised tihti muutusid. Seen on kõik kvaliteedi ja jõudluse probleemid.

Teiseks probleemseks infosüsteemi arendamise projektiks ma soovin välja tuua MySpace sotsiaalvõrgustiku. MySpace asutati 2003. aastal ja aastal 2006 sotsiaalvõrgustikul oli 100 miljonit liiget. MySpace-st sai kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik maailmas. Antud projekt oli väga lootusrikas, huvitav ja polulaarne rahva seas, kuid aastate jooksul see kaotas oma edukust ja tugevat positsiooni.

MySpace võrgustiku omandas Rupert Murdochi News Corporation 2005. aastal 580$ miljonit dollarit eest. News Corporation nägi ettevõtte soetamist hea võimalusena internetireklaamiks ja News Corporation edendamiseks. Tippajal 2007. aastal, kui News Corporation üritas ühendada MySpace Yahoo-ga, äri väätuseks oli hinnatud 12$ miljardit dollarit.

2008. aastal Facebookil ületas MySpace unikaalsete külastajate arvu kogu maailmas. Kuigi MySpace tootis 800$ miljonit tulusid 2008. aastal, sellest ajast MySpace kasutajade arv on pidevalt vähenenud, hoolimata korduvatest ümberkujundamistest. Seal on mitmeid ettepanekuid oma surma, sealhulgas asjaolu, et see arendamise projekti strateegia vaatajaskonna suurendamise oli ainult ümber meelelahutust ja muusika. Facebook ja Twitter pidevalt käivitasid uusi funktsioone, et parandada sotsiaalse võrgustiku olemust.

Endine MySpace juht kommenteeris, et 900$ miljonit kolmeaastane reklaamitehing Google-ga oli puudulik pikemas perspektiivis. See asi vaja MySpace panna isegi rohkem reklaame oma juba tugevalt reklaamitud veebiruumi, mis on valmistatud kohapeal aeglane, raskem kasutada ja vähem paindlik. MySpace ei saa eksperimenteerida oma veebilehega ilma ilmajäämist tulust, samas kui Facebook oli jooksvalt läbi uue puhas kodulehekülje kujundus.

Facebook keskendus luua platvormi, mis võimaldas väljaspool arendajatel ehitada uusi rakendusi, seega MySpace ehitas kõik oma lahendused in-house. Toodete osakond töötas välja mitmeid funktsioone (kommunikatsioonivahendid nagu kiirsõnumid, videopleier, muusikapleier, virtuaalne karaoke masin, iseteenindusega reklaami platvorm, profiili redigeerimise tööriistad, turvasüsteemid jne.). Kuid need vahendid olid sageli buggy, aeglased ja ebapiisava testimisega. Vaatamata sellele, et lahendus oli tegtud kohapeal, MySpace keskkond ei suutnud kiiresti reageerida ka ohtudele nagu rämpspost ja phishing.

MySpace lugu on klassikaline viletsa projektijuhtimise näide. News Corporation esimees ja tegevjuht Rupert Murdoch ütles, et ta oli pettunud, kuna MySpace projekt kunagi oli perspektiivikas. Ta muutis juhtkonda, aga kõik tehingut ei toonud õnne. Nad üritasid tegeleda projektidega, mis olid keskendunud meelelahutusele, näiteks muusikale, filmidele.

Pärast mitu ümberkujundamist MySpace oli müüdud 35$ miljonit dollari eest Specific Mediale. Rupert Murdoch nimetas MySpace ostu suureks veaks.

Viited:

Wednesday, April 29, 2015

Raamatuarvustus: Lawrence Lessig "Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity"

"Free Culture" on Larry Lessigu kolmas raamat. Lawrence "Larry" Lessig on Ameerika jurist, õigusfilosoof ja poliitiline aktivist. Lessig on tuntud eelkõige autoriõiguslike, kaubamärkide ja raadiosageduste piirangute vähendamise pooldajana. Ta on Edmond J. Safra Fondi eetikakeskuse direktor Harvardi Ülikoolis ja õigusteaduse professor Harvard Law Schoolis. Oma raamatus ta kirjeldab kaasaegset autoriõigust ja selle ohtu loovusele ja kultuursele arengule. Interneti levimise ja failide edastamise võimalus P2P tehnoloogia abil on loonud tingimused põhjendamatu autoriõiguse karmistamiseks.

Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity Book by Lawrence Lessig

Tema raamat annab hea ülevaate autoriõiguste muutumisest ja kuidas õigus reageerib kiiresti muutuvale tehnoloogiale. Uued tehnoloogiad tänapäeva maailmas väga sageli ohustavad materjalide/informatsiooni loojaid ja levitajaid. Varasematel aegadel tasakaal autoriõiguste kaitsmise ja ühiskonna õiguse vahel oli mõistlikum.

Lessig tunnistab, et tema ideed ei ole uued ega ainulaadsed. Richard Stallmani raamat, mis oli Free Software liikumise aluseks, omab palju ühist tema tööga.

Lessig tõendab lugejatele, et USA õigusloojad eraldavad intellektuaalset omandid teistest omandi liikidest. Teadlane seletab, et võrreldes reaalse vara omanikudega, kes omavad täieliku kontrolli vara üle, autor saab kontrollida ainult neid, kes teevad koopiaid või levitavad tema töid. Lisaks ta toob välja, et USA põhiseadus garanteerib patentide kaitset ainult määratud aja jooksul. Aga tänapäeval luuakse õiguslike pretsendente, mis võimaldavad luua autoriõiguse seaduse norme määramatu ajaks.

Oli huvitav lugeda, kuidas varem korporatsioonide ametnikud võitlesid autoriõiguste seaduse karmistamise eest. Näiteks Motion Picture Association of America juhataja, Jack Valenti, kirjutas VCR-ist: "One does not have to be trained in sophisticated marketing and creative judgment to understand the devastation on the after-theater marketplace caused by the hundreds of millions of tapings that will adversely impact on the future of the creative community in this country. It is simply a question of basic economics and plain common sense." Mis oleks tema reaktsioon meediafailide levitamisele internetis?

Lessig kirjutas, et on olemas kesktee, kompromiss, mis rahuldaks kõiki asjaga seotud pooli. Eesmärk, et autoriõiguse omanikud oleks kaitstud, aga ilma täieliku interneti kontrollita.

Autor toob välja absurdsed karistused autoriõiguste rikkumise eest. CD varguse eest poes Californias võib saada trahvi maksimaalselt $1.000. Aga kui laetakse alla sama CD Internetist, saab esitada hagi $1.5 miljonit.

Suured meediakorporatsioonid kontrollivad kontenti kasutamist, mis piirab loovuse võimalust tänapäeva ühiskonnas. Pealegi see kontroll teeb ebarealistlikuks uute tehnoloogiate kasutamist täies mahus. Autor jõuab järeldusele, et praegused piirangud seaduses lihtsalt on kahjulikud ühiskonna arengu jaoks.

Ta on toob mõned näited, kuidas saab tasuta kasutada materjalide jagamist enda kasuks: "Peter Wayner, who wrote a book about the free software movement titled Free for All, made an electronic version of his book free on-line under a Creative Commons license after the book went out of print. He then monitored used book store prices for the book. As predicted, as the number of downloads increased, the used book price for his book increased, as well."

Lessig pakub mitmeid lahendusi olukorra parandamiseks. Tuleb aru saada, et uus tehnoloogia toob uued muutused ja arengud. Homsed probleemid erinevad tänastest. Autoriõiguse kehtivuse aja vähendamine, registri loomine ja seaduste ajakohastamine, see on asjaolu, mis vaja ühiskonna arengu jaoks.

Ta kirjutas autoriõiguse kehtivuse ajast: “I proposed a simple fix: Fifty years after a work has been published, the copyright owner would be required to register the work and pay a small fee. If he paid the fee, he got the benefit of the full term of copyright. If he did not, the work passed into the public domain.”

Mulle meeldis see raamat. Materjal on selgelt kirjeldatud. Autor vaatleb erinevaid argumente kõigi osapooltega. Tema eesmärk on taastada ühiskonna usaldus autoriõiguse süsteemi vastu, mitte hävitada seda. Tõstetud teema on väga oluline tänapäeva ühiskonna suurele osale ja seega raamat tuleb kindlasti läbi lugeda.

Tema raamat on tihedalt seotud "The Case For Copyright Reform" raamatuga, mille autoriteks on Rick Falkvinge ja Christian Engström. Autorid on Rootsi nn Piraadipartei asutajad ja juhid. Ülevaade sellest raamatust ma kirjutasin paar kuud tagasi ja seda saab lugeda siit. Nagu ka Lessig autorid tõstatavad küsimusi autoriõiguste reformi kohta, tasakaalu saavutamisest autorite ja avalikku huvide vahel. Nende teooria tulemusena loodi poliitiline liikumine.

Viited:

Friday, April 24, 2015

Teistmoodi IT: Stephen Hawking

Selle nädala teema on teistmoodi IT, ülesanne on kirjeldada ajaveebis lähemalt mõnda huvitavat IT-tugilahendust.

Tervele inimesele on raske ette kujutada, kuidas puuetega inimesed näevad meie maailma. Tavaliselt me ei tea, missuguseid väljakutseid nad ületavad, et teha nende elu mugavamaks tänapäeva maailmas. Isegi lihtne arvuti kasutamine vajab erilahendusi puuetega inimestele. Isiklikult ma pole mõelnud, millised tehnoloogiad on olemas selles valdkonnas. Kuid Interneti otsing näitas, et seal on väga palju programme ja seadmeid sellistele inimestele.

Hiljuti ma vaatasin imelise filmi "The Theory of Everything" suure teadlase Stephen Hawkingi elust. See film avaldas mulle suurt muljet. Stephen Hawking on inglise teoreetiline füüsik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor. Hawking põeb amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) ja ta ei saa ise rääkida, mistõttu kasutab ta enda väljendamiseks arvuti tekitatavat kõnet. See oli väga huvitav teada tema lugu ja kuidas see tugev isik võitleb haigusega. Te saate lugeda tema biograafiat siit.

Stephen Hawking

Ma tahaksin jutustada tehnoloogiast, mis võimaldab temale suhelda välismaailmaga. Alates 1997. aastast ta kasutab tablet arvutit, mis on kinnitatud tema ratastoolile. See eksklusiivne arvuti oli tehtud Inteli poolt. Arvuti kontrollimiseks Stephen kasutab EZ Keys liidest. Ekraanil on olemas klaviatuur, kursor automaatselt skaneerib teda ja Stephen valib tähti oma põse abil. Põse liikumise on määratud infrapunasensoriga tema prillidel. EZ Keys-il on algoritm, mis ennustab sõnu. Seda võimaldab tema kiiremini valida õigeid sõnu.

Selleks, et "rääkida" Stephen kasutab kõnesüntesaatorit. EZ Keysi tarkvara koostab sõnu ja lauseid ning kõnesüntesaator genereerib neid. Veel ta kasutab EZ Keys nagu tema arvutihiirt. See tarkvara võimaldab kasutada kõiki olemasolevaid ressursse: Skype, tekstiredaktorid, web-brauserid jne. Nii professor loob loenguid ja kirjutab neid kõvakettale.

Ta pidevalt jälgib uusi tehnoloogiaid, mis võivad aidata inimestele samade raskustega nagu tal on. Inteli inseneerid töötavad tema varustuse parandamise nimel. Ta proovis kasutada nn Brain Controlled Interface arvutiga ühendamiseks, kuid see ei ole veel suhteliselt heal tasemel.

Hiljuti ma lugesin uudist, et tema arvuti oli värskendatud. Nüüd ta kasutab ACAT (Assistive Context Aware Toolkit), mis võimaldab tal "rääkida" peaaegu kaks korda kiiremini. Eriprogramm, mis oli välja töödatud Briti firma SwiftKey, defineerib sõna, kui kasutaja poolt on kirjas alles 10-15% sõnast. See oluliselt vähendab kommunikatsiooni aega.

Professor ütles, et see tehnoloogia, mis ta aitas välja töötada, varsti saab olema tasuta puuetega inimestele. Ta lisas: "Tehes seda tehnoloogiat tasuta, see võimaldab oluliselt parandada puuetega inimese elu üle kogu maailma".

Viited: